Dexter ajab mind hulluks!

Hahh, need, kes vangutasid pead, et issand, miks selline koer sai valitud, võisid seda pealkirja nähes küll mõelda, et me ju ütlesime. Tegelikult on see loomulikult kirjanduslik liialdus. Dexter ei aja mind hulluks, vaid on kõige ägedam koer üldse. Noh selline iseloomuga ja krutskitega, aga see, kuidas ta meid koju ootab, meiega koos tahab olla,…

Kuidas Dexter ja Skype spaas käisid

Samal ajal kui inimeste spaad on (vist) suletud, on kasside-koerte spaa/ilusalong õnneks avatud ja nii meie majas eile iluprotseduuride päev oligi. Lõunaks vuras koerte ilusalong ratastel hoovi ning minul ei olnud vaja muud teha kui spaatajad üle anda. Esimesena astus muutumisbussi kassiproua Skype. Skype on pikakarvaline õuekass, mis tähendab, et tema kasukas on alatasa sassis….

Advendikalender nimega Dexter

Teeme niimoodi, et seekord jätavad kõik, kel tekib tahtmine mind koerateemal õpetada, selle tegemata? Ma tahan jagada vaid oma emotsioone ja ei küsi hetkel ei nõu ega õpetust, ma tahan lihtsalt jagada meie argielu koos Dexteriga. Kui ma ütlen ausalt, siis igav temaga ei hakka. Igas mõttes. Ta tahab palju tähelepanu, lähedust ja tegelemist. Meil…

2020 kokkuvõte

Seda aastat ikka annab kokku võtta. Kui Instagramis piltidelt tagasi vaatasin aastale, siis enne 13.märtsi toimunud sündmused tunduvad nagu teisest maailmast. Tegelikult ju ongi need omamoodi teisest maailmast, maailmast, kus sai veel reisida, plaane teha ja pikisilmi mõnda sündmust oodata. Täiesti veider on öelda, milline oli 2020 aasta parim reis, sest ainsaks reisiks see sel…

Üle lillesilla

See siin on ilmselt üks raskemaid kirjutisi, mis ma oma elus olen sõnadesse pidanud panema. Miks ma seda siis üldse kirjutan kui juba vaid pealkirja toksides pisarad silma kipuvad? See ei ole pisarakiskuja pisarakiskumise pärast, vaid eeskätt püüe endaga rahu teha, endale sisestada, et me tegime õigesti. Kirjutada endast välja südamevalu.  Loomulikult ka mälestus meie…

Kuidas Hugol läheb?

Mõnikord ma jään mõtlema oma blogimise täitsa algusaegadele, ka eile kui ma rõõmsalt haukuvat Hugot vaatasin, tulid mulle meelde need etteheited, kus mind süüdistati, et ma ei hooli oma loomadest. Et koer pidavat vihmas ja tuules magama, kassid ei saa üldse süüa ja ega enam ei mäletagi, mis need surmapatud veel olid, milles mind süüdistati….

Palun mulle üks hea ema tiitel nüüd!

Kui ma kolmapäeval Idale lasteaeda järgi läksin, ta mulle sülle hüppas, õpetaja ütles, et laps oli emast nii puudust tundnud, et õpetaja oli tal soovitanud lausa mõni minu riideese ööseks kaissu võtta, et oleks emme lõhn lähedal sain ma korraga aru, et ma tahan oma lapse jaoks rohkem olemas olla. Selles mõttes, et ma ei…

Kuidas saab aru, et Ussipessa on kevad saabunud?

No jaa, üks asi on muidugi vaadata aknast välja ja kraadiklaasi. Päike paistab ja väljas on 15 soojakraadi. Või vaadata kalendrisse, mis kinnitab seda, et ka kuupäevaliselt on kevad käes. Aga see oleks ju liiga igav. Meie kodus saab kevade saabumisest kõige pealt ennustada Mareki käitumise järgi. Kui teda enam toas ei näe, siis on…

Kassidest, koristamisest ja kaltsuvaipadest

Ilmselt olete te aru saanud, et meil on mõnda aega kassid katseajaga toas elanud. Miks nad majast “välja visati” üldse? Ei, me ei ole loomavihkajad ja ma absoluutselt olen tundnud puudust sellest, et Orkut mulle sülle poeb ja Skype graatsiliselt mööda tuba ringi jookseb, kuid nad said välja visatud, et nad pissisid tuppa nii, et…

Läbi jäätunud klaasi

Ärkan hommikul ja komberdan allakorrusele. Pilkane pimedus. Pagan, elekter vist on läinud. Viskan pilgu pliidikellale ja saan pimedast tabloost aru, et täpselt nii ongi. Panen küünlad põlema. Vähemalt on minu armastusest küünalde vastu metsas elades ka mingi praktiline kasu. Tuba täitub mõnusa creme brulee lõhnaga. Ka Ida on ärganud. “Meil ei ole elektrit,” ütlen ma….